Haldusmenetluse seadus (lühend - HMS)

https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019055?leiaKehtiv

§ 1.  Seaduse ülesanne

  Käesolev seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel.

§ 2.  Haldusmenetluse mõiste

 (1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.

 (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses.

Õiguskantsler rõhutas, et ametnik on kohustatud haldusmenetluses kasutama uurimispõhimõtet ning selgitama iga avalduse puhul välja, milline on olnud inimese tegelik sisuline tahe taotluse esitamisel. Ka Riigikohus on oma lahendis öelnud, et uurimisprintsiibist lähtudes tuleb taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse kvalifitseerimisel arvestada isiku tegeliku tahtega. Samamoodi tuleb talitada iga avaldusega, mille isik haldusorganile esitab: selgitada, kas sisuliselt on tegemist selgitustaotluse, märgukirja, teabenõude, vaide või taotlusega. Vajadusel tuleb pöörduda taotluse esitaja poole taotluse täpsustamiseks või püüda avaldusest enesest välja lugeda, mis eesmärgil isik avalduse esitas. Iga taotlus tuleb menetleda vastavalt selle tegelikule sisule ja eesmärgile (selgitustaotlust menetletakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse järgi, teabenõuet avaliku teabe seaduse kohaselt jne). Hea halduse tavast tulenevalt peab isikule antav vastus olema nii põhjalik ja informatiivne kui võimalik, sisaldama kogu asjassepuutuvat sisulist infot ning olema motiveeritud.

Kindlasti ei tohi ametnik lähtuda üksnes inimese poolt pöördumisele pandud pealkirjast – sel juhul võivad arvestamata jääda pöörduja tegelik tahe ja vajadused ning kaitseta inimese õigused“, rõhutas õiguskantsler

Euroopa õigusruumis on haldusõiguse üldprintsiibina tunnustatud muuhulgas ka õigus menetlusele mõistliku aja jooksul. Riigikohus on korduvalt märkinud, et põhiseadusest ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenev õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks on oluline isiku subjektiivne põhiõigus. Formuleering "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste, mida halduspraktikas tuleb sisustada igal üksikjuhtumil, pidades silmas konkreetse kaasuse asjaolusid. Mõistliku tähtaja põhimõtet ning hea halduse tava selles osas on sisustanud haldusmenetluse seaduse sätted ning Riigikohus. Isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust. „Mõistlik aeg peab ametnikule tähendama mitte seda, et vastamisega on aega viimase hetkeni venitada, vaid seda, et vastata tuleb võimalusel tähtajast kiiremini. Kui isiku taotlust on võimalik lahendada kiiremini kui seadus/määrus seda ette näeb, tuleb see lahendada selleks reaalselt kuluva aja jooksul, mitte aga viivitada kuni etteantud tähtaja saabumiseni“, märkis õiguskantsler.